Minu elu esimene Oleviste noortelaager

Kõik, kes te tänavu noortelaagris käisite, juba teate, kui äge see oli ning kes ei käinud, juba ilmselt teavad seda, kui äge noortelaager oli, sest hea info levib kiiresti.

Mina käisin Oleviste noortelaagris esimest korda ning võin öelda, et see oli minu elu siiani üks lahedamaid laagreid. Selline tunne oli, et kui pere ja paar sõpra lisaks kutsuda, võikski sinna jääda. Igavust ei olnud hetkekski, sest päevad olid sisustatud kõiksuguste huvitavate tegevustega. Kõht polnud tühi, sest köögi meeskond oli võrratu ning laagrilised olid loomulikult parimad! Ma sain paljude inimestega palju lähedasemaks ning see rõõmustab mind väga. Kuigi käisin Nuutsaku järve ääres esimest korda, ei kujutaks ma seda laagrit küll kusagil mujal ette. Kus oleks veel nii ilus järv, lahe saunamaja ja hiigel vabaaja plats?

Laagrist jäid mulle kõige eredamalt meelde teatevõistlus (khm…jahu…khm), avapauk, Jeeriko kisa, viimase õhtu ülistus, saunaõhtud, Tommi hommikune räpp ja see, kui meie grupp pidi köögis olema. Ristimine oli minu jaoks eraldi suur sündmus, sest ma olin seda hetke enda elus nii kaua oodanud ja siis see oligi käes. Ja kas te panite tähele, kuidas Jumal meid ilmaga õnnistas? Enne ristimist sadas, kuid ristimise ajal oli päike väljas ning peale ristimist oli vist taevas ka suur, suur pidu. Ma pole sellist tormi ja mürinat enne kuulnud.

Suured õnnitlused neile, kes said päästetud. Jumal armastab teid nii, nii väga ja soovib teile kõige paremat!

Jääme põnevusega ootama uut laagrit!

Margit