Üks õpetlik konnalugu.

Viimasel ajal olen mõelnud ühe konna peale. Nimelt kuulsin lugu Konnast, kes alustas teekonda ühe kõrge mäe otsa. Mägi oli väga, väga kõrge. Mäe jalamile jõudes nägi konn paljusid teisi konnasid istumas ja puhkamas. Mõni neist astus ligi ja ütles, et mägi on konna jaoks kättesaamatult kõrge ja vaata et lausa eluohtlik. Aga loo peategelane jätkas reisi mäe tipu suunas, jättes selja taha jalamil istujad.

Möödus aega ja Konn oli jõudnud poolele mäele. Sealgi oli ees palju teisi matkavaid konni, kes pärast puhkepausi pöördusid tagasi mäelt alla. Kõik need matkajad hüüdsid kui ühest suust, et see mäetipp on konna jaoks lihtsalt liiga kõrge. Keegi neist polnud tipus käinud ning kõik nad teadsid rääkida vähemalt ühte hirmulugu mäetippu mittejõudmisest. Ühe jutuka konna sõnul pidid üleval mäel lausa konnaõgijad elama. Konn ei peatunud siiski, vaid rühkis edasi mäe tipu suunas.

Mida kõrgemale Konn jõudis, seda järsemaks läks mägi ning kõik poolelt teelt tagasi pöördunud konnad keelitasid Konna nendega tagasi tulema. „Mäe tippu ei olnud ealeski keegi konnadest jõudnud“, ütlesid nad. Tagasipöördujate sõnul võrduks selline edasiminek hullumeelsusena. Konn jätkas aga teekonda ja ei pöördunud tagasi.

Ja ennäe imet – viimaseid pingutusi tehes oli Konn lõpuks tipus. Pärast selgus, et Konn, kes mäetipu vallutas, oli olnud kõrvust kurt. Võib-olla kui Konnal oleks olnud hiilgav kõrvakuulmine, poleks ta tippu jõudnudki.

Mäetipp sümboliseerib mõnda head eesmärki või ülesannet, näiteks nagu kooli lõpetamine, eneseületamine spordivõistlustel või autokooli sõidueksami sooritamine. Olgem siis need, kes teisi julgustavad heade eesmärkide poole püüdlemisel, mitte need, kes pessimismi külvavad. Kui su sõber on kaldunud rajalt kõrvale, siis aita tal õige teeots taas üles leida. Ja siinkohal oleks paslik lõpetada Jeesuse sõnadega „Teie süda ärgu ehmugu! Uskuge Jumalasse!“ (Joh 14:1).

Kersti

Miks käia kodugrupis?

Miks käia kodugrupis?

Sest kodugrupp on asendamatu võimalus olla oma õdede-vendadega osaduses nii nagu koosolekud ja noorteõhtud seda ei võimalda! Lisaks on see suurepärane koht, kus õppida Piiblit tundma ja saada Jeesusega paremaks sõbraks.

Väiksem seltskond loob isiklikuma ja usalduslikuma atmosfääri, kus on lihtsam ennast avada, esitada küsimusi ja saada nendele kohe ka vastused, leida palve- ja eestpalvekaaslasi, saada sõpru ja olla teistele sõbraks. Alati võib kaasa võtta uusi inimesi, ka mittekristlasi, ja kõik on oodatud, sest kodugrupid kasvavad ja lähevad pooleks ega saa mitte kunagi täis, mis tähendab, et keegi ei ole üleliigne!

Kui mind esimest korda kodugruppi kutsuti, siis ma veel ei teadnud, mida see endast kujutab ja mõtlesin, et ei ole huvitatud. Õnneks käis kutsuja piisavalt pinda ja otsustasin teisel korral ikkagi minna. Pärast seda ei puudunud ma enam kordagi! Kodukast sai väga eriline ja oluline osa mu nädalast ja ma ootasin kolmapäeva alati pikisilmi.

Aeg-ajalt on olnud perioode, kus ma pole saanud kodukas käia. Vahet pole, kas tegemist on aasta või nädalaga, juba üks vahelejäänud kord annab tunda, et midagi olulist on puudu. Nii et lisaks koguduse kooskäimistele ei tasu maha jätta ka oma kodugrupi kooskäimisi. Kui sa ei ole veel üheski kodugrupis, on viimane aeg mõnega liituda!