"Ära muretse!" ehk meenutusi kevadmatkast

Kuigi kevadmatkast on hulk aega juba möödas, tasub väärt sündmust ka siin blogis meenutada.

On laupäeva varahommik ja kell on umbes kuus – lõpuks ometi saab magama! Kella kümneks Hiiule Oleviste noorte kevadmatkale minna – ebareaalne? Kaheldav küll...

Osadus kristlastega vabas õhus ja matk pea koduukse ees on siiski midagi sellist, millest niisama lihtsalt ei taha loobuda. Mõned tunnid und ja kiire bussisõit ning juba olingi päikesepaistelisel metsaserval valmis Pääsküla raba avastama. Fotoaparaat oli samuti kaasas, et pildistada kõiki neid linde-loomi, kes ette juhtuvad. Nii vihjamisi võib ette öelda, et mälukaardil ruumipuudust just ei tekkinud.

Vaatetorni juurde liikus igaüks omas tempos ja mina jäin juhtgrupist pisut maha, seetõttu jäi tõenäoliselt nii mõnigi huvitav lugu kuulmata, aga matkal toimunu põhirõhk koonduski vaatetorni juurde. Seal laulsime matkalaule ja pärast toidu õnnistamist oli aeg keha kinnitada. Minul toidupakki kaasas polnud, aga selle eest oli hoolitsenud Isa Taevas. Ta pani purskama vulkaanid Islandil, õhku paiskunud tuhk peatas lennuliikluse, lennukompanii ei saanud realiseerida varutud saiakesi ning saatis need Oleviste kirikule. Selline oli Jumala käivitatud ahelreaktsioon varustamaks matkalisi saiakestega.

Sellised on võimalused, kui kasutada on kõik ressursid! Sellised on võimalused, et kinnitada matka juhtsalmi, milleks oli Matteuse evangeeliumi kuuenda peatüki 26. salm: „Pange tähele taeva linde: nad ei külva ega lõika ega kogu aitadesse, ning teie taevane Isa toidab neid. Eks teie ole palju enam väärt kui nemad?“ Ainus lind, keda ma matkal nägin, oli matka noorimale osalejale kingitud mängupardike ja teda jälgides ma midagi ei õppinud, aga tean, et ka varem pole ma ühtki lindu nn külvamas-lõikamas näinud...

Taavi