Avastuse jälil (järjejutu 2. osa)

(Puhh on karbiga korraks üksi jäänud ja näeb Iiahit)

Puhh: (elevuses) Iiah, tule vaata, mis meil siin on!
(imestunult) Miks sa nii näost ära oled?
Iiah: (väga pettunult ja isegi etteheitvalt) Kust te selle siis saite? Jälle jäin mina millestki ilma. Nagu alati.
Puhh: (ikkagi elevuses) Aga tee sina see siis lahti, eks! Aga ole ettevaatlik, seal on vist pomm sees...
Iiah: (ikka veel natuke solvunult) Ah, see on nüüd küll üks rumal jutt. Keegi ei paneks niiii ilusa karbi sisse mingit tobedat pommi.
(kärsitult ja juba pisikese uudishimuga) Anna siia!

(Teeb karbi lahti ja vaatab üllatunult ja pisut segaduses sisse)

Iiah: Kuule, siin on tõesti midagi sees!
(võtab välja) Ah, mingisugune kokkuvolditud paber.
Puhh: (tähtsalt) Äkki see on plahvatuspaber. Selliseid asju on! Küll mina juba tean.
Iiah: (uudishimulikult) Vaatame, seal võib olla midagi tähtsat kirjas!

(Puhh võtab paberi ja voldib lahti)

Puhh: (veerides) Aaa-ree-tee k-aaaaart.
(väga õhinal ja lootusrikkalt) Ohh!!!
Iiah: (jääb paberit jõllitama) Aga siin polegi rohkem midagi kirjas. See on kindlasti mingi totter nali.
Puhh: (uurib paberit) Ei, see ei ole veel kõik!!!
(veerib edasi) L... K... 1... 2... 3... 3...
(hüüatab õhinal) Oh, mis see küll võiks tähendada!? Iiah, me peame selle saladuse lahendama!

..jätkub...