Dalutraksigüs (sügiskartulad)

Saabus sügis ning Mangu talu kartulid vajasid taas üles noppimist. Pererahva oma jõust jäi puudu, tarvis oli abikäsi. Ning otse loomulikult Oleviste noored olid need, kes leidsid aja ning tahtmise, et appi tulla ja kartulid külma eest päästa.
Oktoobrikuu esimesel õhtul, kohe peale noortekat, tulime minu ja Sireti juurde.

Vaatasime filmi, mängisime Aliast, sõime ja veetsime niisama lõbusasti aega. Mainimata ei saa jätta ka mängu, kus pidi tagurpidi sõna õigeks keerama. Öistel tundidel jooksutas see mõtte ikka päris kokku, nt öeldi „dalutraksigüs“ ning tuli aru saada, mis sõna see on.

Igastahes, enne lõbu, siis töö. Pärast pikka ja toredat õhtut ärkasime varakult ning suundusime üheskoos põllule. Mõned inimesed saabusid veel juurde ning töö võiski alata! Jumal väga hoidis meid, ilm oli lausa suurepärane- hommikul oli mõnus värskendav udu ning päeva saabudes tuli välja ka päike, mis tegi kartulivõtu lausa nauditavaks. Kõik olid väga tublid ja kiired noppijad ning poole päevaga saimegi enamus kartuleid üles võetud. Mangu talu pere tänab südamest kõiki abilisi!

Soovin julgustada kõiki rohkem silmi avama, et veelgi enam märgataks abivajajaid ning kohti, kus oleks võimalik teenimas käia. Jumal on lihtsalt nii imeline ning see on üheks võimaluseks, millega me saame väljendada armastust ning austust Tema vastu.
Palju õnnistusi ja Jumala lähedust teile kõigile!

Sigrit