Jõuluõhtu kodugruppidega

Olen rõõmus, et võin käia kodugrupis. See on koht, kus saan julgustust ja tuge. Kodugrupikaaslased on saanud mulle armsateks sõpradeks. Just hiljuti olime pidamas koos jõuluõhtut. See oli aga korraldatud nii, et pidasime jõuluõhtut teise kodugrupi juures. Meid oli kokku päris palju ja igaüks tõi endaga kaasa midagi maitsvat ühisele lauale. Tore oli kokku saada naaber-kodugrupi noortega.

Ühiselt ülistasime lauluga Jumalat ja lugesime Piiblit. Loetust jäi meelde see, et me kristlasena peaksime olema ikka rõõmsad. Samas aga ei tohi kaotada oma valvsust oma südamehoiakute ja südametunnistuse osas. Kui midagi hakkab viltu minema, siis tuleb andestust paluda ja oma suhtumisi korrigeerida.

Veel jäi meelde jõuluõhtust see soovide ring, kus iga osaleja kirjutas teistele jõulusoove. Sain minagi lugeda palju häid mõtteid, julgustusi ja jõulusoove. Jään seda õhtut sooja sõna ja südamega meenutama.

Kersti

Julgustav õhtu

Mis viimast noorte õhtut puudutab, siis see mulle väga meeldis.
Tore, et just Janno Peensalu kõnelema tuli. Need teemad (pühendumine, eneseteostamine), millest juttu oli, puudutasid mind väga. Vahel on lihtsalt vaja head julgustust, et silmad rohkem avaneksid. Meil on tegelikult nii palju võimalusi, mis meid elus edasi viivad, kui me ainult oskaksime rohkem tähelepanelikumad olla. Kui palju Jumal tegelikult tahab meile anda ja meid oma heades plaanides kasutada.

Ma leian, et sellist tüüpi vanemate noorte üritused on väga kasulikud. Seal on suurepärased võimalused olla suuremas osaduses õdede ja vendadega võrreldes tavateenistustega. Veel, mis rõõmu tegi - tore oli avastada, et Oleviste koguduses käivad nii lahedad noored inimesed. Lisaks kõigele oli tol õhtul väga võimas ülistus.
Teen ettepaneku järgmisel või siis ülejärgmise korral kutsuda külalisesinejaks Mart Metsala.

Marko

Alfa väljasõit

Wow, siin on liblikad! Mismõttes???
Esimesel õhtul maandus üks liblikas Virge käele ja Virgest sai hetkega fotograafide huviorbiit. Aga see selleks. Käisime nädalavahetusel Noorte Alfa meeskonna ja osalejatega väljasõidul Ridalas. Minu jaoks oli see üks erilisemaid väljasõite, kus olen käinud. Samas ma arvan, et sellest väljasõidust oleks palju-palju rohkem rääkida neil, kes olid osalejad, sest mina olin rohkem kõrvalseisja. Pildistasin enamik aega ja sõin ja ülistasin ja vaatasin filmi...

Ridala koguduse maja oli eriliselt armas ja nii soe, see oli esimene emotsioon nii mõnelegi, kes sügisel-talvel sellistele väljasõitudele on sattunud. Milline emotsioon tabas neid, kes pole sattunud, on raske öelda. Aga säravatest silmadest, mida täna, esmaspäeval pärast väljasõitu nägin, võib järeldada, et väljasõit oli igati õnnestunud nende jaoks.

Nii tore oli see, et kuigi jõudsime kohale Raido ja Mari autoga enda arvates hilja, polnud õhtusöök veel läbi, vaid just algas. Seda, mis juhtus pärast õhtusööki, on raske kirjeldada. Meil oli muidugi loeng, nagu ikka, aga enne oli ülistus ka. Minu arust oli ülistus kohe selline, et hea oli ülistama hakata. Pärast loengut oli kohe eestpalvevõimalus ja see läks täiega kümnesse minu arust. Ma ütleks nii, et inimesed üldse tegid vähe midagi, sest Jumal ise liikus. See oli täiega lahe. Ma usun, et Jumal puudutas sel õhtul väga mitmete südameid ja ravis haavu ning vabastas.

Pärast palveosa käis Veljo mikrofoniga ringi ja küsis kõigi muljeid. See oli ka väga lahe osa. Siis me sõime veidi ja vaatasime öösel poole kolmeni filmi. Väga äge film oli, rääkis sellest, kuidas meie suhtumine võib päästa teise inimese elu! Minu südant küll väga puudutas.

Laupäevane päev oli ka väga lahe. Hull uni oli muidugi, et nii hilja magama läksin, aga muidu sujus kõik super hästi! Suured tänud kõigile, eriti Netele, Veljole, Liidiale ja köögimeeskonnale, kes üritust korraldada aitasid! Kõik oli suurepärane!

Mari-Vivian

Isa nägu

Olin istumas isadepäeval kohvikus, kaaslasteks mu oma isa ja ema. Rüüpasime kohvi ja kõrvale hammustasime õhulist kohupiimakooki. Atmosfäär oli hea, meenutasime olnut. Küsisin isalt, milliseid iseloomuomadusi ja põhimõtteid oli tema saanud oma isalt.

Kuid ei läinud kaua aega mööda, kui pidin ise samale küsimusele vastama: „Milliseid isa iseloomujooni võib leida minus?”. Meelde tulid mitmed ühised jooned. Näiteks on isal omapärane huumorisoon, ta hindab ausust ja peab lugu viisakusest. Alati võib leida teises inimeses omadusi, mida saab eeskujuks tõsta. Teise inimese puudujääkidele keskendudes, varjutame tihtipeale ära ligimese head küljed, millest oleks hea olnud õppust võtta.

Tuli meelde pühapäeval kirikus öeldud lause: „Te olete Isa nägu“. Me kristlastena oleme Taevase Isa nägu (s.t samade iseloomuomadustega, põhimõtetega, väärtustega). Iga inimese elus on keegi, kellele alt üles vaadatakse, keda hinnatakse, kellest eeskuju võetakse. On see siis mõni avaliku elu tegelane, sõber, vanaema või isa. Kuid kõige eeskujulikum eeskuju on Jeesus ise, Tema pealt tasub igas asjas snitti (ehk eeskuju) võtta.

Kersti

Dalutraksigüs (sügiskartulad)

Saabus sügis ning Mangu talu kartulid vajasid taas üles noppimist. Pererahva oma jõust jäi puudu, tarvis oli abikäsi. Ning otse loomulikult Oleviste noored olid need, kes leidsid aja ning tahtmise, et appi tulla ja kartulid külma eest päästa.
Oktoobrikuu esimesel õhtul, kohe peale noortekat, tulime minu ja Sireti juurde.

Vaatasime filmi, mängisime Aliast, sõime ja veetsime niisama lõbusasti aega. Mainimata ei saa jätta ka mängu, kus pidi tagurpidi sõna õigeks keerama. Öistel tundidel jooksutas see mõtte ikka päris kokku, nt öeldi „dalutraksigüs“ ning tuli aru saada, mis sõna see on.

Igastahes, enne lõbu, siis töö. Pärast pikka ja toredat õhtut ärkasime varakult ning suundusime üheskoos põllule. Mõned inimesed saabusid veel juurde ning töö võiski alata! Jumal väga hoidis meid, ilm oli lausa suurepärane- hommikul oli mõnus värskendav udu ning päeva saabudes tuli välja ka päike, mis tegi kartulivõtu lausa nauditavaks. Kõik olid väga tublid ja kiired noppijad ning poole päevaga saimegi enamus kartuleid üles võetud. Mangu talu pere tänab südamest kõiki abilisi!

Soovin julgustada kõiki rohkem silmi avama, et veelgi enam märgataks abivajajaid ning kohti, kus oleks võimalik teenimas käia. Jumal on lihtsalt nii imeline ning see on üheks võimaluseks, millega me saame väljendada armastust ning austust Tema vastu.
Palju õnnistusi ja Jumala lähedust teile kõigile!

Sigrit

Näpunäited piibli lugemiseks

3. oktoobril oli taas täiskasvanud noorte osadus Dialoog, seekord kiriku kantseleis. Meid külastas piibliõpetaja Mary Jean Powers Ameerikamaalt. Muljed õhtust on soojad ja tahaks neid teiega ka kohe jagada.

Õhtu teema oli rahu ja seega uurisime piiblist kirjakohti, mis räägivad rahust. Tõsi on see, et keegi ei tea rahust nii palju, kui Jumal ja tema enda sõna on parim koht, kust vastuseid saada.

Mary jagas meile ka skeemi, mille alusel piiblit lugeda ja ütles, et kui tema hakkas selle järgi piiblit lugema, siis see muutis tema elu täielikult. Ta julgustas meid edaspidigi võtma aega piibliga sellisel viisil, mis tahes teemat uurides.

Õnnistades teid kõiki, keda kohal polnud, panen need punktid siia kirja, et teie isiklik aeg piibliga oleks tõhusam. Niisiis, kui istud oma piibliga maha, võta kätte paber ja pastakas ja tee nii:
1. Palveta, et Jumal avaks sulle oma sõna ja sa saaksid loetust aru.
2. Loe kirjakohta vaikselt.
3. Loe valjusti ja loe nii, nagu Jumal seda sulle ütleks. (noomivalt, julgustavalt vm)
4. Jooni alla sõnad või väljendid, mis äratavad sinu tähelepanu.
5. Võrdle erinevaid tõlkeid (võimalusel erikeelseid piibleid, see võib kirjakohta avada rohkem.)
6. Kirjuta kirjakoht välja (näiteks selliselt nagu see käiks just sinu kohta)!
7. Mõtiskle kirjakoha üle (nt tee kirjakohast oma palve Jumalale)!
8. Proovi võtmesalm meelde jätta!
9. Palveta võimaluse eest edasi anda seda, mida oled saanud. Kui oled õppinud midagi Jumala sõnast, siis tekib ka vastutus seda edasi anda, julgustada kedagi, palvetada kellegi eest jne.
10. Kui oled hea joonistaja, saad kirjakohale juurde luua illustratsiooni.

Soovin südamest jõudu teile sellega, et võiksite piiblit armastama hakata! Endale soovin sama :)

Mari-Vivian

Dialoog ülemises toas

Mõned nädalad tagasi korraldasime n.ö esimese ametliku vanemate noorte ürituse! See oli meie väike algus, millest loodetavasti kasvab midagi ilusat, mis mõjutaks paljusid südameid ja elusid.

Rääkimas käis Toomas Vebel meie kogudusest. Õhtu kujunes ootamatult soojaks, ma pole ammu enam kedagi nii pingsalt kuulanud kui Toomast. Ilmselt mõjus positiivselt (lisaks sõnumile, mis tuli otse südamest) ka noortetoa hubasus ja väiksus, kus helid ja tähelepanu nii kergelt ei haju.

Toomas rääkis sellest, kuidas Jumal ootab, et me teda ei häbeneks ja iga võimalus, kui Ta juhib meid kellelegi tunnistama, et ole lihtsalt juhus, vaid Tema poolt kavandatud ja ette valmistatud olukord. Ta rääkis ka sellest, kui suur on see kingitus, mille Jumal on meile teinud: vabastanud meid ahelaist ja vanglast, kus oleme oodanud surmanuhtlust, ta tõi võrdluseks ühe loo mehest, kes oligi päriselt Aafrikas vanglas oma hukkamist ootamas ja sai ootamatult vabaks! Pärast seda pühendas ta oma elu, et kuulutada evangeeliumi.

Elu koos Jumalaga on tegelikult lihtne, on vaja julgust ja mitte häbeneda, see on see, mida Jumal meilt ootab.

Pärast Toomase kõnet oli meil laua ääres armas vestlusosadus, mis nii, nagu plaanitud oligi, andis võimaluse inimestele rääkida olukordadest oma elus.

Selles õhtus oli intiimsust ja osadust, midagi, mida paljud meist tõesti vajavad. Oli võimalus olla ja mõelda ja avada oma südant. Lihtne.
Järgmine õhtu toimub juba sel pühapäeval, 3. novembril kell 18.00 kantseleis!

Mari-Vivian