Hiiumaa noortekas

Apostel Paulus ütleb oma kirjas galaatlastele: "Seepärast nüüd, et meil on veel aega, tehkem head kõikidele, aga kõige enam usukaaslastele!" (Ga 6:10)

Möödunud nädalavahetusel oli meil kodugrupiga võimalus käia Hiiumaal, et Kärdla koguduse noortele õdedele-vendadele noorteõhtut läbi viia.

Laupäeval ärkasime kõik varakult ja sõit võis alata. Hiiumaalegi jõudsime üsna vara ja enne koosviibimist hiidlastega oli aega päris palju. Kasutasime seda varieeruvalt: mõned meist õppisid tulevasteks eksamiteks, osa harjutas õhtuks ülistuslaule ja paar julgemat käisid ujumaski. Koos koostasime õhtuks 4 lühikest näidendit Piibli lugude põhjal. Igaüks sai näitlemise alal pisut kätt proovida.

Päev tundus küll pikk, sest alati oli midagi teha, aga peagi jõudiski kätte õhtu ja Kärdla noored kristlased hakkasid kogunema. Koheselt, kui nad ruumi sisenesid, oli näha ja tajuda nendes seda erilist Jumala ligiolu. Hiiumaa noori tuli kokku tervelt 14 ja kõik nad olid väga avatud ning rõõmsameelsed.

Mida me koos siis tegime? Kiitsime ja ülistasime Jumalat, enamus meist tunnistasid oma kogemustest Issandaga, Daisy korraldas mõned aktiivsed mängud ja Toomas jagas sõna, mida illustreerisid meie varem ettevalmistatud näidendid ning päris ööhakul mindi üheskoos läbi linna mereäärde kiikuma.

Meil on siiralt hea meel, et meil oli võimalus koos nende noortega veeta üks unustamatu nädalavahetus. Hea, et saime neile jagada osakest oma Oleviste noorteõhtust ja nemad varustasid meid tohutult positiivse energiaga. Meie Issandal on selle paigaga suured plaanid ja juba praegu on ta läbi oma Püha Vaimu tegemas nii võimsat tööd nende sees.
Meie Isa teeb tööd kogu Eestimaa peal ja loodetavasti üsna pea tuleb ka meie maal võimas ärkamise aeg!

Angeelika

Minu esimesed Piiblipäevad

Sellel aastal Paides toimunud Piiblipäevadel mulle väga meeldis. Tegelikult õnnestus mul esimest korda olla kohapeal terve ürituse vältel. Üritus toimus Paide spordihallis, mis oli piisavalt suur, et mahutada terve armee rõõmsaid noori. Juba õige pea spordisaali kohale jõudes tervitas mind EEÜÜ (Eesti Evangeelsete Üliõpilaste Ühendus) kooseisu liige ja kutsus meid koos sõbrannaga joonistusvõistlusest osa võtma. Teema käsitles seda, millisena ma end tudengina tunnen/tunneksin. See oli tore algus.

Pärast avakoosolekut paigutati meid Paide koolimajja klassidesse. Ise tuli endale sobiv klassiruum valida. Mul olid väga toredad toakaaslased erinevatest Eesti kogudustest. Õhtusel koosolekul rääkis Risto Tamm. Meelde jäi see, et Jeesus ei ole mingi näpuganäitaja ning parastaja ning ei keela meil elust rõõmu tunda.

Laupäeval käisime väga suure kambaga Paide linna koristamas ning võtsime osa seminaridest. Värskes õhus kasulikku tööd teha oli meeldiv. Seminaride teemad olid kõik väga head, nii et valiku tegemine osutus keeruliseks. Mina valisin seminarid „Lõpuaegade lühiülevaade“ ja „Usklikud,kes lähevad põrgusse ja uskmatud, kes lähevad taevasse“ Sain kinnitust teadmisele, et Jumal on perfektselt õiglane ja kõik saavad täpselt selle palga, mille on ära teeninud.

Laupäevasel koosolekul oli suur rõhk pandud palvele ja ülistusele. Inimesed tulid ette oma terviseprobleemide eest palvetama ning mitmed said terveks. Väga hea tunne oli Jumalat kiita ja ülistada. Ka pühapäeva hommikusel kooslekul palvetasime üksteise eest.

Oleksime pidanud sõbrannaga tegelikult keset lõpukoosolekut juba Paide-Türi bussi peale minema, aga ei raatsinud, sest õhkkond oli seal nii hea. Ürituse lõpetas Jeesuse surma mälestamine. Lahkusin Paidest positiivselt laetuna ja teadmisega, et Jumal on ikka tohutult võimas! Plaanin minna ka järgmisel aastal.

Anneliis

"Ära muretse!" ehk meenutusi kevadmatkast

Kuigi kevadmatkast on hulk aega juba möödas, tasub väärt sündmust ka siin blogis meenutada.

On laupäeva varahommik ja kell on umbes kuus – lõpuks ometi saab magama! Kella kümneks Hiiule Oleviste noorte kevadmatkale minna – ebareaalne? Kaheldav küll...

Osadus kristlastega vabas õhus ja matk pea koduukse ees on siiski midagi sellist, millest niisama lihtsalt ei taha loobuda. Mõned tunnid und ja kiire bussisõit ning juba olingi päikesepaistelisel metsaserval valmis Pääsküla raba avastama. Fotoaparaat oli samuti kaasas, et pildistada kõiki neid linde-loomi, kes ette juhtuvad. Nii vihjamisi võib ette öelda, et mälukaardil ruumipuudust just ei tekkinud.

Vaatetorni juurde liikus igaüks omas tempos ja mina jäin juhtgrupist pisut maha, seetõttu jäi tõenäoliselt nii mõnigi huvitav lugu kuulmata, aga matkal toimunu põhirõhk koonduski vaatetorni juurde. Seal laulsime matkalaule ja pärast toidu õnnistamist oli aeg keha kinnitada. Minul toidupakki kaasas polnud, aga selle eest oli hoolitsenud Isa Taevas. Ta pani purskama vulkaanid Islandil, õhku paiskunud tuhk peatas lennuliikluse, lennukompanii ei saanud realiseerida varutud saiakesi ning saatis need Oleviste kirikule. Selline oli Jumala käivitatud ahelreaktsioon varustamaks matkalisi saiakestega.

Sellised on võimalused, kui kasutada on kõik ressursid! Sellised on võimalused, et kinnitada matka juhtsalmi, milleks oli Matteuse evangeeliumi kuuenda peatüki 26. salm: „Pange tähele taeva linde: nad ei külva ega lõika ega kogu aitadesse, ning teie taevane Isa toidab neid. Eks teie ole palju enam väärt kui nemad?“ Ainus lind, keda ma matkal nägin, oli matka noorimale osalejale kingitud mängupardike ja teda jälgides ma midagi ei õppinud, aga tean, et ka varem pole ma ühtki lindu nn külvamas-lõikamas näinud...

Taavi

Tegime ära!

Laupäeval 1. mail toimusid üle Eesti „Teeme Ära“ raames talgud. Vihmast hoolimata osales sel talgupäeval eri paigus rohkem kui 28 tuhat inimest. Ka mina oma kahe sõbraga olime selle rahva seas esindatud – sedakorda Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala koristustalgul.

Päev algas kella 10 ajal, kui töödejuhataja jagas kätte ülesanded. Seejärel jagunesid inimesed iseenesest väikestesse gruppidesse ning töö võis alata. Esiteks asuti koristama prügi metsa alt. On hämmastav, kui palju visatakse prügi metsa alla. Täiesti uskumatu! Huvitavamate leidude hulka kuulusid näiteks täiesti ilusad spordiriided (maika ja dressipluus) ning leidus ka õhtuseks küllaminekuks teksapükste jäänuseid, aga kollane kummikinnas piimapaki kõrval oli justkui kirss tordil.

Mõne tunni möödudes, kui praht koristatud sai, hakati kokku vedama murdunud männioksi. Selle töö käigus sai igaüks proovile panna oma pingetaluvuse ning jõuvarud. Viimaks sai oksahunnik päris suureks tassitud ning siis võiski lugeda töö tehtuks. Kuna pärast tööd olid kõik väsinud ning kõigil kõhud tühjad, pakuti igale talgulisele ka suppi. Pärast seda võisid kõik tublid töösipelgad koju minna.

Järgmisel korral, kui selline üritus toimub, soovitan kõigil, kel võimalik, sellest osa võtta. See õpetab kaht väga tähtsat asja. Esiteks annab see hea võimaluse teha meeskonnatööd. Teiseks on selline looduse korrastamine kasulik nii kogukonnale kui ka keskkonnale (kasvõi näiteks konnale). Jumal lõi maailma täiuslikuks ja kindlasti ei plaaninud Ta prügi metsa alla, sestap julgustan Sind loodust meie ümber hoidma.

Ja lõppkokkuvõttes oli see ikka üks ütlemata tore päev.

Johannes

Südamesoojad muffinid

Ühel päikselisel laupäeval käisime kodugrupiga kodutuid ja vaevatuid inimesi otsimas, et neile muffineid ja pirukaid pakkuda. Valisime kohtumispaigaks Tammsaare pargi. Mis edaspidi juhtuma hakkas, sellest hakkan kohe teile vestma.

Kui olime kodugrupiga kõik lõpuks kokku kogunenud, teatas Taavet, et nüüd jaguneme kolmesteks gruppideks ja jalutame ringi, räägime inimestega, kuulame nende muresid, jagame muffineid ja muud mõnusat, mida olime kaasa võtnud. Alguses see idee mulle väga ei meeldinud, sest ma pole mingi eriline suhtleja, kes läheks võõra inimese juurde ja hakkaks temaga rääkima. Igatahes suundusime lõpuks Cäthy ja Kristjaniga läbi vanalinna Balti jaama poole, hiljem liitus meiega ka Maria.

Jagasime paarile kodutule muffineid. Lõpuks leidsime ühe naise, kellega natuke pikemalt rääkima jäime ja ta tunnistas meile pisarsilmi, et on alkoholist sõltuvuses ja tahab sellest lahti saada, kuid lihtsalt ei suuda. Mees ja poeg olid tal surnud ning ka tema oli proovinud teha enesetappu. Veel vaevas teda epilepsia. Päris kurb oli kuulata seda. Rääkisime talle natuke ka Jumalast ja ta ütles täiesti siiralt, et usub Jumalat ja nii palvetasime koos temaga päästmispalve.

Pärast seda juhtusime kokku veel ühe vanema mehega. Ta ajas mind oma jutuga täitsa naerma — nii naljakad väljendid olid lihtsalt. Ise pidavat ta ka vahel käima Olevistes. Kurtis teine veel, et tal oleks hädasti päikseprille vaja, kuna kevadine ere valgus paneb tal silmad vett jooksma. Mõtlesin hetkeks, et ma nagu väga ei raatsiks talle oma prille anda, kuna olin just need eelmisel päeval ostnud, kuid järsku andis hoopis Maria oma prillid papile ja vot siis need õiged pisarad alles tulid!

Kirjutaja, kes soovis jääda anonüümseks