Kummaline leid (järjejutu 1. osa)

Puhh ja Notsu mängivad peitust.

Notsu: (sosinal, koopas peidus) "Puhh, ära nügi, ma veel kukun. Ära!"
Puhh: (sosinal) "Notsu, tasa, Kristofer Robin kuuleb veel meid. Psst!!"

(Kostub metallist karbi kolin)

Notsu: (sosinal, ehmatunult) "Puhh, mis see oli!?!"
Puhh: (juba kõvema häälega)"Ma ei näe hästi, aga tundub mingi karp olevat. Mis seal sees võiks küll olla?"
Notsu: (riieldes) "Puhh, ära puutu, äkki lendame vastu taevast!"
Puhh: (unistades) "Oi, see võib ju päris põnev olla, niimoodi taeva all lennata. Ilma õhupallita ja puha. Viuuu, viuuu....pauhti!"
Notsu: (hirmunult) "Me kukuks ju alla. Minu poolt ei aitäh!
(ikkagist uudishimulik) Aga mis seal karbis ikka olla võiks?"
Puhh: (õhinal olles) "Notsu, läheme näitame teistele kaa."

(Väljuvad koopast)

Puhh: (joostes hingeldavalt hüüdes kõva häälega) "Kristofer Ro-o-bi-in, kus sa ole-e-d? Vaadake, mis me leidsime!"
K.R.: (vastu joostes) "Mis nüüd lahti? Olen si-iin!"
Puhh: (hingeldades) "Me Notsuga leidsime pommi!"
K.R.: (põnevil olles) "Nii põnev, päris pommi? Näita mulle!"
Puhh: (natuke pettunult) "Tegelikult küll metallist karbi, aga äkki on seal sees pomm? Kuula, kas tiksub?"
Notsu: (kurjustades ja nöökides) "Ainuke asi, mis siin tiksub, on sinu peas Puhh, ja see ei paista nii pea plahvatavat."
K.R: (tõreldes) "Notsu, nii ei tohi!"
Notsu: (torisedes) "Mis ta siis hirmutab kogu aeg ja tahab lennata. Kukkuda pole ju üldse tore."
Puhh: (natuke juba kärsitult) "Vaatame siis parem, mis seal karbi sees ikkagi on."
K.R.: " No, vaatame siis."

...jätkub...