Oleviste noorte jõuluõhtu 25.12.09

Alguses kõndisin mööda küünaldega ümbritsetud teed Maarja kabeli ukseni. Seal ootasid mind rõõmsad ja tervitavad inimesed. Hea algus!

Õhus oli tunda elevust ja ootusärevust - kõigil oli nii paljudele vaja veel "Häid pühi!" soovida. Aga kõige selle sagimise keskel oli siiski rahu. Minu jaoks oli seal palju uusi inimesi, keda ma polnud veel kunagi varem näinud. Ma loodan väga, et see õhtu puudutas nende südameid ja et Jeesuse koputamine nende südameuksele annab tagajärgi.

Jutlustajaks oli Toomas, kes rääkis kinkimisest. Mulle jäi kõige rohkem pähe "kummitama" mõte, et kink ei pea olema alati materiaalne. Ma olen seda korduvalt kuulnud ja sellele mõelnud, aga selle tõeline tähendus ja tähtsus said vist alles nüüd selgeks. Ma mõistsin, kui palju siirast rõõmu võib saada mõnest väga lihtsast ja väikesest heateost kellegi poolt.
Teema, mis veel väga puudutas, oli sulaste lugu. Kõik võiksid üle lugeda ja mõtiskleda veel selle üle. Matteuse 18:21-35. Sellest peaks õppima! Mulle meeldis väga selle õhtu meeleolu ja õhkkond.
Peale jutluse kuulamise sai ka lõbus mäng mängitud ning Jumalale kiitust lauldud ning peale programmi võis minna käärkambrisse pidurooga maitsma.
Inimeste nägudest kiirgas rõõmu ja jõulurahu, mida vaid Jeesus saab meile anda. Ma loodan, et kõik inimesed vähemalt korrakski mõtlesid jõulude tõelise tähenduse peale. Me peame meeles pidama, et meie südameukse lingid on seespool ja keegi ei tule sealt vägisi sisse, Jeesus koputab alandlikult ning Jeesusele ukse avamine on me elu parim otsus!
Johanna-Maarja Looris

19.detsember Upstairs night.

19. detsembril nägi ilmavalgust juba kolmas Upstairs night Sauel. Sellel külmal talvepäeval teenisid Saue noori
muusikaga Mairo Marjamaa ja tema bänd, sõna jagas Allan Kroll teemal "Taevas ja põrgu" ja õhtut juhatas Karolina Vardja
ning ei puudunud ka tunnistajad, kelleks olid sel korral kallid vennad Jaan Veersoo ja Margo Piir. Hindamatu osa
selle õhtu korraldamisele andsid ka kümned Saue noored, kes ustavalt teenisid ja oma südame sellesse õhtusse panid.

Teema oli intrigeeriv ja tänu Jumalale oli huvilisi seegi kord piisavalt ning ei puudunud ka rahvas rahututelt pinkidelt,
kuigi 19. detsembril ühtegi noort päästmisele ei tulnud, pani siiski Allan Krolli karm jutt nii mõnedki oma halle ajurakke liigutama
ja kõik ülejäänu on juba meie kõikvõimsa Jumala kätes, kes on ainus, kes võib südameid muuta ja päästa!

Kui Jumal lubab, toimub järgmine Upstairs night Saue kirikus juba 16. jaanuaril endiselt kell 18.30 ja sellel korral
saavad Saue noored kuulda kristlusest ja selle tagamaadest lähemalt.
Laura Soosalu.

Jõulurõõmu jagamine.

Novembris pakkus Veljo kodugruppidele teenimisvõimalust vanglas: lühike eeskava, tunnistused, ülistus, palve. Meie kodugrupp haaras härjal sarvist, aga mõne asjaolu tõttu kujunes see härg hoopis tesistsuguseks, kui me olime oodanud.
Kuna vanglasse minekust peab aegsasti teatama ja meie andsime oma andmed liiga hilja sisse, külastasime viiekesi hoopis Tuulemaa sotsiaalhooldekodu. Enne minekut printisime julgustavaid kirjakohti ja sidusime nende külge inglikomme, et saaks ka väikse magusa suutäiega üllatada.
Tunni aja jooksul laulsime jõululaule, ülistuslaule, tunnistasime, Veljo luges paar Piiblikohta ja kutsus eestpalvele, ma usun, et paljud said puudutatud. Ka kommide üle olid nad väga rõõmsad. Kinnituseks oli üks vanem mees, kes tuli peale meie osa puhkeruumi keskele ja ültes, et mõni aeg tagasi oli ta vähki suremas, aga ta lihtsalt proovis palvetada ja tervenes kohe! Sellised imed on väga võimsaks tunnistuseks!
Nii hea on jagada seda armastust, mis Jumal on meisse istutanud!
Gerly Tammiste

Esimene vanainimeste külastamine

Tallinnas elab 30 Oleviste vanainimest, kes ei jaksa enam ise kirikus käia. Kõige vanem neist on 101-aastane, kusjuures tal on mobiil. Meil on noortena suur eesõigus, kui saame neid inimesi külastada.
Esimene grupp käis juba retkel, mõned grupid on veel minemas. Nad kõik on meeletult rõõmsad ja kõik armastavad Jumalat väga. Kohati on tunne, et räägiksid Pauluse või mõne muu tõelise usukangelasega Piiblist. Nad oskavad öelda pärleid, tuleb osata lihtsalt neid kuulata.

Minul endal õnnestus külastada ka üht tõelist daami. Ta oli 87-aastane. Korterisse minnes oli tunda lõhnaõli lõhna. Ta juuksed ei olnud hallid, vaid värvitud. Meeletult rõõmsameelne ja tänulik väikeste asjade eest.

Kui me vaid teaks, kui palju nad teenivad Oleviste kogudust, kuigi nad ei jõua kunagi kirikusse. Enamus palvetab meie eest väga tihti. Meil kõigil on oma osa koguduses, ärgem magagem maha seda aega, millal saame füüsiliselt kaasa aidata.

Toomas Vardja

Talvelaager 2010!!!

Talvelaager varsti käes!
1-4. jaanuar! Registreerida saab juba www.laager.onoored.ee

See aasta korraldab talvelaagrit 3 kodugruppi!
Esimene kokkusaamine laagri korraldamiseks on juba see laupäev 13.00 noortetoas.

Talvelaagrit korraldavad:
Taaniel Vardja kodugrupp
Mihkel Nõlvaku kodugrupp
Gerly Tammiste kodugrupp
Kui tahad ka kuidagi kaasa aidata, siis suhtle nende kodugrupijuhtidega :)

Talvelaager on just suunitletud meie enda noortele. Oleviste noortele. Kindlasti on ka väljastpoolt tulijatel tore, aga üldselt võtame seda laagri programmi palju vabamalt kui suvelaagri programmi. Aga huvitavad seminarid ja õhtused programmid on ikka olemas! Nii et ole kohal!

Kirikupingi nühkimisest.

Inimesed vahel ütlevad, et on 12 või enamgi aastat koolipinki nühkinud. Mõni inimene on võib-olla päris mitu aastat või peaaegu kogu oma teadliku elu kirikupinki nühkinud. Mulle pinginühkimine ei meeldi. Koolis olen käinud õppimise pärast (kuigi põhikoolis ka natuke hinnete pärast) ja kirikus olen tahtnud jutlusest kuuldut südamesse võtta ja seda elus rakendada. Üldse on tark pinginühkimise asemel asjaga sisuliselt tegeleda.

Kuid aktiivse pinginühkimise vastu ei ole mul midagi. Mäletan, et keskkoolis suvevaheajal ei saanudki ma koolipinki nühkida, pidin hoopis aknaid pesema. Aga just hiljuti sai ka aktiivselt kirikupinki nühkida. Suur hulk noori said kätte lapid ja ämbriga vett ning asusimegi aktiivselt kirikupinki nühkima. Mõned noored said ülesandeks hoopis trepi käsipuude, aknalaudade ja lampide tolmust pühkimise ning jätkus ka neid, kes lihtsalt koristasid.

Passiivsest kirikupingi nühkimisest saabki lahti nii, et teed oma suhted Jumalaga korda ning proovid leida võimalusi, et teha midagi head ligimese kasuks või miks ka mitte – lihtsalt aktiivselt kirikupinki nühkida nagu me tookord seda koristuspäeval kirikus tegime.
Kersti

Ülistus

...on palju enamat kui 20 minutit laulmist jumalateenistusel. Laulmine on vaid väike osa ülistusest. Mu lemmikdefinitsiooni kohaselt on kogu meie elu ülistus. See tähendab, et kõik, mis me teeme, peaks austama Jumalat.
Üks mõttetera ütleb, et kui sa teaksid, et sul on jäänud elada vaid aasta, kasutaksid aaega palju targemalt. Mina leidsin, et koolis ma siis ei käiks. See tundus igavikulises perspektiivis nii tühine. Kui ma Jumalaga palgest palgesse kohtun, siis Ta ei küsi, millal loodi Eesti kirjameeste Selts või mis hinde ma morfoloogia eksamil sain.
AGA: Jumal ei vaja ainult pastoreid, evangeliste ja misjonäre, vaid ka kedagi, kes kirikut koristaks ja Alfas kohvi kallaks. Kus iganes sa oled, sul on konkreetne eesmärk.Kui sa õpid, pesed nõusid või koristad laagris vetsu, tee seda Jumala auks! (Miski ütleb mulle, et järgmises laagris olen mina vetsukoristustiimis...)
Ülista Jumalat seal, kus sa oled, ja anna oma parim. Jumal ise tasub sulle!
Liis Pesur